Henri II (29. juuli 1166 – 10. september 1197) oli Champagne'i krahv 1181–1197 ja Jeruusalemma kuningas (Henri I nime all, kuigi ta ei kasutanud oma kuningatiitlit) 1192–1197.
Henri sündis Champagne'i krahvi Henri I ja Prantsuse Marie vanima pojana. 1181. aastal suri tema isa ning 1187. aastani valitses noore Henri eest regendina tema ema.
1190. aastal suundus Henri ristiretkele, nõudes enne oma vasallidelt, et nood tunnustaksid tema nooremat venda Thibaut'd tema pärijana, juhul kui ta ise ei peaks naasma. Henri liitus Kolmanda ristisõjaga jõudes Lähis-Itta enne oma onusid Philippe II-t ja Richard I-t. Ta oli üks prantslaste juhte Akko piiramisel.
Aprillis 1192 saatis Inglismaa kuningas Richard I Henri Tüürosesse Montferrat' Conradi juurde, et teatada tollele tema valimisest Jeruusalemma kuningaks, misjärel Henri naasis Akkosse. Paar päeva hiljem mõrvasid assassiinid Conradi. Henri, kes oli taas Tüürosesse tulnud, et korraldada Conradi kroonimist, sai teada, et korraldada tuleb hoopis kuninga matused. Henri pandi kohe paari lesestunud ja lapseootel kuninganna Isabelle'iga ning nad abiellusid kaheksa päeva pärast Conradi surma.
On oletatud, et Henri, kellel oli võrdlemisi hea läbisaamine assassiinidega, võis tellida Conradi mõrva.
Henri suri 1197. aastal, kukkudes välja linnuseaknast Akkos. Henri toetus akna- või rõdupiirdele, mis tema raskuse all järele andis. Kuninga kääbusest teener oli üritanud teda varrukast tirides tagasi tõmmata, kuid tema vähesest kaalust ei piisanud suurekasvulise Henri kinnihoidmiseks. Kukkuv kuningas tõmbas kaasa ka kääbuse, kes kukkus tema peale.
Isabelle abiellus peagi Küprose kuninga Lusignani Amalriciga.